Kross soovis Äripäeva suukorvistada

„Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju maakohtu 20.10.2014 määrus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu maakohtu poolt,“ seisab värskes ringkonnakohtu määruses. Äripäev vaidlustas maakohtu määruse selleks, et sarnased hagi tagamised ei piiraks ajakirjandusvabadust ning et areneks põhiõigusi austav kohtupraktika ajakirjanduse valdkonnas.

Kross esitas oktoobris Äripäeva vastu hagi seoses juulis ilmunud juhtkirjaga, kus toimetus kommenteeris mõni päev varem ilmunud uurivat lugu Krossi ärisidemetest ulatuslikus kütuseäri maksupettuses kahtlustatava Marko Kalevi ja Kalevi toonase äripartneri, seni kahtlustusest pääsenud Jürgen Järvikuga.

Koos hagi esitamisega taotles Kross Harju maakohtult hagi tagamist selliselt, et Äripäev ei tohi hagi menetlemise lõpuni kasutada Krossi kohta kaht konkreetset lauset. Maakohus rahuldaski Krossi avalduse.

Üks nn keelatud lause oli „Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant” ja teine lause “Eerik-Niiles Kross on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni”. Kusjuures sellises sõnastuses lauseid polnud Äripäev Krossi poolt hagis vaidlustatud artiklis avaldanud.

Äripäev tõi oma määruskaebuses Harju maakohtu määrusele mh välja, et lähtudes euroopalikust väärtusest, kus meedial on ühiskonnas vahikoera ülesanded ning ajakirjandusvabadust loetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse eelduseks, ei saa kindlasti hagi tagamine olla igal juhul ja alati põhjendatud. “Antud juhul on Harju maakohus keelanud kostjal etteulatuvalt ja abstraktselt tulevikus mis tahes hinnangute/väidete avaldamise vägagi laias teemade ringis – mis tahes viidetega hageja isiku ja korruptsiooni seostele. Sellise keelu aluseks on olnud hagi tagamise taotlus, kus on selgelt väänatud asjaolusid – kostja ei ole kunagi avaldanud sellises sõnastuses ja isegi mõttega avaldusi nagu hagi tagamisel on hagiavaldusest johtuvalt aluseks võetud,“ tõi Äripäev oma määruskaebuses välja.

Kui Harju maakohus otsustas Krossi hagi tagamise avalduse oma 20. oktoobri määrusega rahuldada, siis Tallinna ringkonnakohus tühistas oma 15. detsembri määrusega maakohtu otsuse. Kross võib ringkonnakohtu määruse vaidlustada riigikohtus 15 päeva jooksul määruse ärakirja talle kättetoimetamisest. Lisaks on pooleli Krossi poolt Äripäeva vastu esitatud põhikohtuasi, selles vaidluses pole veel ühtegi kohtuistungit toimunud.

Krossi esindab vaidluses Lextali büroo advokaat Oliver Nääs, Äripäeva esindab Triniti büroo vandeadvokaat Karmen Turk. Harju maakohtus oli hagi tagamise vaidluse kohtunik Sirje Õunpuu ja Tallinna ringkonnakohtus kohtunik Imbi Sidok-Toomsalu.

Ringkonnakohtu seisukoht

Toome järgnevalt toimetatud kujul välja põhjendused, miks Tallinna ringkonnakohus rahuldas Äripäeva määruskaebuse Harju maakohtu määrusele, mis sisuliselt keelas Äripäeval paari lause kasutamise Krossi kohta, kuni menetluses on Krossi hagi Äripäeva vastu.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja taotletud ja maakohtu kohaldatud hagi tagamiseks abinõu ei vasta hagi tagamise eesmärgile ja on kostjat ülemäära koormav. Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huve ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Käesolevas asjas rakendatud abinõu ilmselgelt ei oma otsuse täitmisele mingitki mõju. Küll aga võib oluliselt piirata ajakirjanduse (konkreetse väljaande kaudu) väljendusvabadust, kuna konkreetsete väljendite (lausete) kasutamise keelamine ei ole piiratud mitte ainult 14.07.2014 artiklis (Äripäeva juhtkiri „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“ – toim) kajastatud eluliste asjaolude kontekstis, vaid hageja kohta üldse. Selline olukord aga väljub oluliselt konkreetse vaidluse raamidest ja võib tekitada olukorra, kus selliste väljendite lugejate ette viimine uute eluliste asjaolude kontekstis oleks põhjendatud, kuid osutub kohtu keelu tõttu võimatuks, pärssides seeläbi oluliselt lugejate õigust saada avaliku elu tegelaste kohta asjakohast teavet. Kohus ei saa eeldada, et kostja kasutab hagejat käsitlevates artiklites alati ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. 

Kohus selgitab, et taotluses on hageja (Kross – toim) ise mh tõdenud, et hagi esemeks olevate väidete/hinnangute avaldamisega on juba hageja mainele olulist kahju tekitatud ja on juba kujundatud avalikkuses negatiivset arvamust hagejast, mistõttu objektiivselt ei olegi võimalik väidete/hinnangute levitamise eelset seisundit taastada. Kohus on seisukohal, et kui sellises kontekstis arvestada ka asjaolusid, et hageja näol on tegemist avaliku elu tegelasega (poliitik, ärimees jne), kes pikkade aastate vältel on oluliselt mõjutanud ja eelduslikult mõjutab ka edaspidi oma tegevusega, sh erinevate erakondade liikmena, Eesti elu, siis on hageja tegevustest teada saamise vastu Eesti rahval ilmselgelt õigustatud huvi ja seda huvi saab avalikkus realiseerida eelkõige üleriigiliste sõltumatute meediaväljaannete kaudu. Seejuures peab hagejal avaliku elu tegelasena olema tavakodanikuga võrreldes oluliselt kõrgem valulävi ajakirjanduses tema kohta ilmuva suhtes ja kohus ei saa etteulatuvalt mistahes kontekstis keelata teatud konkreetse teabe avaldamist. Ajakirjandusväljaanne peab loomulikult tagama vaid õigete faktiväidete ja kohaste väärtushinnangute avaldamise, kuid vaidluse korral tehakse need asjaolud selgeks kohtumenetluses kehtivaid menetlusnorme järgides. Kohtul puudub mistahes alus arvata, et kostja jätkab hageja suhtes konkreetsete faktiväidete/väärtushinnangute levitamist kontekstis, mis annavad aluse tõlgendada neid kui ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.